¡Buen día!
K6igepealt pean mainima, et
mate tekitab s6ltuvust. T6siselt!!! Pere eelmine au pair Tsehhist on ehtne tunnistus sellest. Ma ei usu, et on palju tsehhikaid v6i eestlasi v6i üldse eurooplasi, kes seda joovad. Marcela (au pair) igatahes v6ttis endaga lahkudes hunnikute viisi seda siit kaasa. See on peaaegu nagu kohv, aga 2 korda "hullem". See hoidis mind vähemalt kella 2-ni öösel üleval. Sama lugu eile. Ei tea nüüd kas see on hea v6i halb. Lugesin natuke raamatut Ameerika vallutamisest, mille Kalev mulle lugemiseks andis ja j6udsin järeldusele, et see Kolumbus oli ikka üks imelik mees. Aga sellest ei hakka ma siin küll rääkima. Samuti sirvisin eesti-hispaania s6nastikku, mille Grete mulle kinkis ja üritasin s6nu meelde jätta. V6in julgelt öelda, et iga päevaga läheb kergemaks. Suudan juba päris palju aru saada ja isegi rääkida!!! Carla ütles, et 2 kuud ja mu hispaania keel on talutav. Ja siis veel need ülejäänud kuud lihvimiseks, sest on ülimalt tähtis osata hispaania keelt väga heal tasemel, et L6una-Ameerikas ellu jääda. Just nimelt ellu jääda!! Otsisin kursusi Reusis aga ei leidnud midagi väga sobivat. Kirjutasin ühele ülikooli professorile aga tema tunnihind on 15 euri. Noh, Centro Picassoga ei anna v6rreldagi, tund oli sellega v6rreldes lausa poolmuidu saadud. Aga okei, otsin edasi v6i siis v6tan 6pingud ise ette. Siin pere keskel saan korralikult praktiseerida. Lapsed, muide, on k6ige paremad 6petajad. Üks asi, mis mind selle aja jooksul häirinud on, on aksent, millega ma hispaania keelt räägin. Nagu täielik idaeurooplane. Seda ma muidugi olengi, aga ma ei salli oma aksenti. Oma peas (hahahaha) on mu aksent täpselt selline nagu argentiinlastel. Aga oodake, m6ne aja pärast, kui juba s6navara tuleb, pareneb ka mu aksent. Kui kellelgi on hea moodus, kuidas s6nu meelde jätta, andku teada. Carla lubas mulle igale poole märkmepabereid esemete nimetustaga riputada.
Eile 6htul surfasime Carlaga internetis otsides hispaaniasiseseid odavaid lende. Ja t6esti, väga odavad on, kui satud hea pakkumise peale. Nt. lend Barcelonast Madridi ja tagasi k6igest 5 euri + taxes. Oktoobris v6ibolla v6tan selle reisi ette ja uudistan natuke Madridi. Carlal on seal s6ber, kes v6taks mind hea meelega enda juurde ja näitaks Madridi. Samuti Barcelona, kuhu ma arvatasti juba lähiajal lähen.
Tahtsin rääkida tuulest, mis siin on. Täna öösel möllas nagu hull. Terve maja kragises ja asjad r6dul lendasid. Hommikul avastas Mati, et tuul on elutoa r6dult bambusv6re peaaegu ära puhunud.
Carla ütles, et see tuul, mis öösel oli, pole veel midagi, et oodaku ma seda tuult, mis talvel on. Ta mainis, et l´Hospitalet ´is, kus tema ja Alex töötab on juhtumeid, kus tuul on lihtsalt nii tugev, et inimesed on kukkunud ja luid murdnud. Okei, ootan p6nevusega, sest tuul mulle meeldib. Eile 6htul m6nulesin r6dul soojades tuuleiilides.
Nii, täna on juba neljapäev. Küll need päevad lähevad ikka ekspressrongi kiirusega. Laupäeval läheme perega Móra ´sse peretuttavatele külla. Seal elab Efrat - naine Iisraelist, kes nüüd on juba paaegu 7 aastat Hispaanias elanud. Tal on armas poeg Liam, kes on nii andekas, et räägib 4 keelt: inglise, hispaania, katalani ja heebrea keelt ise olles, kui ma ei eksi, 7 aasat vana. Efrat räägib temaga inglise keeles, kuna ta on eelnevalt 10 aastat Sotimaal elanud. Neil on üldse huvitav elulugu. Kui Efrat oli umbes 6 aastane, siis nende pere kolis Mehhikosse. Ta vanemad olid Mexico City ´s 6petajad. Rääkisin Efrati emaga, kes on praegu Hispaanias reisimisest. See naine on palju näinud. Praegu on ta kûll pensionil aga töötab vabatahtlikuna igalpool oma kodumaal, samuti on ta teles ja teatrilavadel tuttav nägu. Ütles, et ootab mind Iisraeli külla. Ma olen ikka m6elnud, et mul on tutvustega vedanud. Inimesed maailmas on nii külalislahked. Ma mäletan Pille-Riinuga rääkides reisimisest, ütles ta, et neil Hermanniga on tuttavaid peaaegu igas maailmaotsas. Salamisi unistasin, et ükspäev saaksin ma t6deda, et minul ka on. Ja nüüd ma näen, et see soov on täitumas :) See teeb mind väga 6nnelikuks!
Mul tuli meelde seoses Richardi kommentaariga fb-s, mitte uskuda libekeelseid pruune noormehi, lugu eelmisel nädalal l´Hospitalet ´is, kui ma läksin pudi-padi poodi, et postkaarte osta. Nimelt ootasin järjekorras, leti taga olid kaks kena t6mmut noormeest (just sellised, kelle eest Rix mind hoiatas), kui tundsin kellegi puudutust oma seljal. Kiikasin üle 6la, seal oli hallipäine vanamees. Vaatasin talle arusaamatu näoga otsa. Tema kostis mulle selle peale: "mida?" Vaatasin teda mida-see-veel-pidi-tähendama näoga otsa. Teate küll, selline kulm kortsus ja suu viltu peas nägu. Sellepeale hakkas ta midagi seletama, millest ma midagi aru ei saanud. Katkestasin teda öeldes : "ma räägin väga vähe hispaania keelt." Ta vastas sellele lausele k6igepealt imestunud näoga ja siis kostes: "ma m6tlesin, et sa oled hispaanlanna." No vot! Küsis siis, et kust ma pärit olen. Vastasin ja arvake ära, kas ta teadis kus meie armas Maarjamaa asub. Pole vist raske arvata. Loomulikult ta ei teadnud... Vaesekene. Seletasin siis, et Venemaa k6rval, aga see oli viga, sest teate ju isegi kui suur Venemaa on. Ütlesin, et Soomest üle lahe allpool. Aga seegi oli tulutu. Kui ikka geograafiat ei tea, siis ei seleta mitte mingi nipiga ühele taadile, kus asub peaaegu n6elapea suurune (v6i siis väiksune) Eesti. Maksin siis postkaartide ja markide eest ja lahkusin uudishimulike pilkude saatel, sest ka teied kuulsid meie vestlust.
Olgu s6brakesed armsakesed, ma lähen nüüd ja koristan natuke ja siis jalutama. Kavatsen täna uued jooksutossud osta, et natuke trenni teha. M6ned teist ilmselt teavad, mis mu vanadega "juhtus" :)
